Olen oma 20-aastase karjääri jooksul finantsasutustes, CFO-na ja CEO-na ning näinud igasuguseid trende. Olen ehitanud IT-arhitektuure, juhtinud müügimeeskondi ja alati olnud suunaga kliendi poole. Minu fookus on alati olnud selge: kasumlikkus, turuosa ja efektiivsus.
Kuid 2024. aasta sügisel, kui läbisin EBS-is ESG juhtimise mikrokraadi, mõistsin midagi olulist. Me räägime ESG-st (keskkonnasäästlikkus, sotsiaalne vastutus ja ühingujuhtimine) sageli kui tüütust bürokraatiast. Tegelikult on see aga ettevõtte jätkusuutlikkuse – ehk lihtsalt öeldes ellujäämise – uus tase.
Hiljuti Äripäeva ESG praktikute konverentsil laval olles ja ESG juhtide ja ppetsialistidega rääkides nägin muret. Ettevõtjatele pandud koorem on meeletu. Täna tahan Sulle selgitada, kuidas selles infomüras fookus tagasi võita.
1. ESG müüdid: See ei ole ainult “rohepööre”
Sageli arvatakse, et ESG on sünonüüm rohepöördele või Pariisi kliimakokkuleppele. Kui vaatame numbreid, siis pilt on hoopis teine. Rohepööre moodustab ESG mahust vaid umbes 30% ja Pariisi kliimakokkuleppega seonduv kõigest tühised 3%.
Tegelik väljakutse peitub ESRS-i (Euroopa kestlikkusaruandluse standardite) ligi sajas erinevas aspektis. See on nagu hiiglaslik nimekiri kohustustest, mis valgub laiali ja matab ettevõtte fookuse enda alla. Kui me üritame teha kõike korraga, ei tee me tegelikult midagi hästi. See on koht, kus vana hea äriloogika peab appi tulema.
2. Pareto printsiip ja fookuse leidmine
Iga juht teab Pareto printsiipi: 80% tulemustest tuleb 20% tegevustest. Warren Buffett läheb veelgi kaugemale oma 5/25 reegliga – vali 25 ideest välja 5 kõige olulisemat ja ignoreeri ülejäänud 20, kuni esimesed on tehtud.
ESG maailmas on see aga keeruline, sest regulatsioon nõuab meilt justkui kõike. Minu sõnum Sulle on: vaata peeglisse ja küsi, mis on Sinu ettevõtte päris fookus? Sa ei pea olema maailmameister kõiges 92-s aspektis esimesel päeval. Vali välja need teemad, mis mõjutavad Sinu äri jätkusuutlikkust ja kliendi rahulolu kõige enam. Esita endale küsimused, et miks ma äriselt selle teemaga tegelen. Ja siis ka vasta ausalt. See on ainus viis, kuidas mitte läbi põleda.
3. “TO-BE” mudel: Vali oma lahingud
Kui alustad ESG teekonda, siis ära hüppa pea ees Excelisse. Alusta strateegiast. Ma kasutan sageli “TO-BE” mudelit, kus me määratleme skaalal 0–100, kui sügavalt me mingi teemaga tegeleme.
Kas Sinu fookus on seadusest tulenev miinimum (redline)? Või soovid Sa, et ESG oleks osa Sinu ettevõtte kultuurist ja HR-tööriist talentide püüdmiseks? Võib-olla on Sinu tugevus hoopis sisemises oskusteabes (know-how)? Iga ettevõte on erinev. Sa pead teadlikult otsustama, kuhu Sa oma aja ja raha panustad. Ilma selle otsuseta on ESG lihtsalt kallis kuluartikkel, mitte strateegiline eelis.
4. Automatiseerimine on Sinu päästerõngas
Minu taust IT-lahenduste arhitektina ütleb mulle üht: käsitsi andmete kogumine on minevik. Kui me räägime sadadest andmepunktidest, siis me ei saa jääda lootma Exceli tabelitele, mida keegi kord kvartalis täidab.
Selleks, et ESG päriselt tööle hakkaks ja Sa saaksid keskenduda äri kasvatamisele, peab andmete kogumine ja töötlemine olema süstematiseeritud ning automatiseeritud. See ei ole ainult aruandluse küsimus – see on reaalajas juhtimisinfo. Kui Sa näed oma ressursikasutust või sotsiaalseid näitajaid reaalajas, saad Sa teha paremaid otsuseid. Automatiseerimine vabastab Sinu ESG-juhi ja CEO aega selleks, et tegeleda päris muutuste, mitte numbrite tagaajamisega.
Kokkuvõte: Eesmärk ei ole aruanne, vaid kestev äri
Lõpetuseks tahan Sulle südamele panna – ESG aruanne ise ei ole eesmärk. See on lihtsalt dokument. Päris eesmärk on leida see fookus, mis tagab Sinu ettevõtte jätkusuutlikkuse ka kümne ja kahekümne aasta pärast.
Me ei tee seda ainult planeedi pärast (kuigi see on kriitiline), me teeme seda ka sellepärast, et turg, investorid ja kliendid nõuavad seda. Kui me süstematiseerime andmed ja valime targalt oma fookusteemad, muutub ESG koormast Sinu ettevõtte konkurentsieeliseks.
Foto allikas: Äripäev